Metsanduslik praktika Austrias 02.10

Täna külastasime taimlamajandusega tegelevat ettevõtet. LIECO GmbH & Co KG, mis asub Kalwangis.

Ettevõttele kuulub 13 000 ha metsa, kus on ligi 400 km metsateid. Ettevõte kuulub Liechtensteini vürsti poolt asutatud fondile. Ettevõte asutati 1985 aastal ja alustati ka esimeste hoonete ehitamisega. Ettevõtte algaastatel oli kaasatud ka üks Rootsi ettevõte, aga 90-ndate aastate alguses mindi sellest Rootsi ettevõttest lahku, kuna nad tahtsid müüa liiga väikseid istikuid. 2008 aastal laiendati LIECO-t ülem- Austriasse, St. Martin-isse, kus taimla on 12 ha suurune, aga ehitus veel pooleldi. Lisaks on LIECO-l ka harukontor Saksamaal, kus tegeletakse ainult müügitööga. Saksamaal müüakse umbes 1 miljon istikut aastas ja Austrias ligi 6 miljonit istikut aastas. Laovaru on umbes 18 miljonit erivanuselist istikut. Nõudlus aga on Austrias umbes 30 miljonit istikut aastas. Saksamaal müüakse 50% okaspuu istikuid ja 50% lehtpuu istikuid, aga on näha, et ikkagi lehtpuu osakaal hakkab vähenema. Saksamaal peamine nõudlus ebatsuugale. On näha, et kui on toodud ka vale päritoluga seemneid, näiteks kümmekond aastat tagasi toodi seemneid Slovakkiast, siis see ei olnud eriti hea kvaliteediga.

Kõige raskem on selles ettevõttes planeerimine, kui palju istikuid tulevikus vaja oleks. Peab arvestama tuleviku raiemahtudega, kui on näiteks suuremad tormid olnud, puidu hind jne.

Kasvuhoone nr.1 (1,3-1,5 miljonit istikut)

Kasvuhoone nr 2 istikuid 1,3 -1,5 miljonit 

vanemad(3-4a) istikud ettevõtte territooriumil

tormiheide

istutasime lehist ja kuuske(mäe kallakul 45-55 kraadi)

seedermänd

Metsanduslik praktika Austrias 01.10

Teine päev ÖBF-s

Täna käisime koos Michaela Peer-iga ÖBF metsades ja näitas, mis neile kõige enam muret teeb ja millised kahjustused on metsades.

Üks probleem on see, et kui lumi tuleb liiga vara maha ja näiteks pöögil on veel lehed peal, siis võivad lumekahjustused olla suured. Näitas meile selliseid alasid, kus see olukord on tekkinud, aga hetkel nad seda ala veel maha ei võta, vaid ootavad veel selle talve ära ja vaatavad, kas olukord tuleb samasugune.

Lisaks on ka kooreüraski probleem suur, peale 2009 aasta suurt tormi tuli palju üraskeid. Kui on sellised alad, kus puitu väga raske kätte saada, siis kooritakse puit ära ja loodetakse sellega kahju vähendada, aga enamasti ikka puit nii kiiresti metsast välja kui võimalik.

Lisaks rendib ÖBF ka välja mägedes asuvaid aasasid põllumeestele, et nad saaksid seal oma loomi karjatada, loomad tavaliselt kuni septembri lõpuni nendel aasadel, aga kuna see aasta oli nii kuiv suvi, siis toodi loomad varem mägedest alla.

Lisaks on ka kuuse latvade murdumine suure lumega tihe probleem.

Kaljustel aladel reeglina mingit raietegevust ei toimu, seal puud umbes 180-250 a. vanad, loodus reguleerib seal ise, vanad langevad välja ja toimub LU vastavalt vajadusele.

Ära murdunud latvadega kuused 

Lumekahjustused pöögimetsas

Lihtsalt ilus hommikupoolik

Põllumeestele väljarenditavad aasad

Mina ja Michaela

Taivo ja Michaela

Metsanduslik praktika Austrias 30.09

Austria ÖBF- meie RMK

Täna kohtusime Gusswerkis ÖBF-i töötajatega. ÖBF on Austrias nagu meie RMK. Meid võõrustasid Günter ja Michaela. Günter on Gusswerkis ÖBF-i metsnik ja esmalt ta viis meid siis ÖBF-i valduses olevate metsadega tutvuma. Tema haldusalasse jääb 9000 ha, millega ta peab igapäevaselt tegelema. Tema vastutab metsa majandamise eest: istutamine, raiete planeerimine, lankide märgistamine, jahindus ja teede korrasolek. Tema piirkonna põhilised puuliigid on 65% kuusk, 15% lehis, 15% pöök ja ülejäänud mägivaher ja väike osa ka nulgu.

Gusswerki metskonna kõrgeim punkt on 1900m. 9000 ha peale on 220 km metsateid. Iga aasta ehitatakse juurde 1-2 km metsateid.

2007 aastal oli nende piirkonnas suured tormid ja sellest ka tormiheidet palju 2007 aastal. 10 ha tormiheite ala peale tuli 4000 tm puitu. Propageeritakse istutamisel ka lehtpuud. Peamine jaotus on: 5 osa kuuske, 3 osa lehist ja 2 osa lehtpuud. Nende jaoks lehtpuu ei ole meie mõistes nn. "raha puu". Lehtpuud püütakse istutada eesmärgiga muuta pinnast viljakamaks ja vähendada happelisust.

2012 oli nende piirkonnas ka palju lume kahjustusi, peamiselt latimetsades ja umbes 7000 tm.

ÖBF-i tulu tuleb peamiselt: 65%-70% puidu müük, 15% jahindusest ja ülejäänud mägimajakeste rentimisest. Jahipiirkondi on 9000 ha peale 26.

Michaela rääkis päeva teises pooles enda tegevusalast. Tema on siis nii öelda ametnik, kes vastutab selle ees, et kui raied on planeeritud, et siis leida parima hinna ja kvaliteediga ettevõtja, kes need raied ära teeb. Kõik sinna juurde kuuluvate lepingute, tingimuste ja muude toimingute fikseerimisega. Lisaks viib läbi enampakkumisi, et leida puidule parim hind.

Steiermarki regioonis on kokku ÖBF-il 75 000 ha metsa ja raiet kogu Steiermarkis tehakse aastas umbes 160 000 tm. Sellest 160 000 tihumeetrist 50 000 tm teevad eraettevõtted ja ülejäänud 110 000 tm teeb ÖBF ise. ÖBF-il on olema enda harvesterid, trossisüstemid, raietöölised ja trossidega traktorid, mis kallakutelt palke välja veavad.

Saekaatrit neil endal ei ole, varem küll oli, aga praegu on 25% aktsiate osalus Mayr Melnhofi saekaatrist.

Sügis hakkab tooni andma

Kui vaja teematerjali, aga kui vastu vaatab kalju, siis puur sisse ja õhkima

Värske metsatee, peenem killustik veel peale lisamata

Värske metsatee lõpp(tee-ehitus pooleli)

Raba

Loodus arvas, et metsateele teematerjali mäetipust juurde vaja

Metsanduslik praktika Austrias 27.09

Täna kohtusime Lutz Pickenpack-iga, kes on Austira ühe suurima, Mayr-Melnhof metsatööstusfirma juht. 

Tegevusalad: Metsamajandamine, saetööstus, paber ja kartong, metsatehnika, soojusenergia tehas, pelletid ja hake, hüdroenergia.

Mayr-Melnhof on rahvusvaheline börsi ettevõte, kellel on tütarettevõtteid Saksamaal, Tsehhis, Venemaal, Itaalias, Kanadas, Ukrainas, Hispaanias, Sloveenias, Ungaris, Sveitsis.

Ettevõttel on ainuüksi Steiermarkis 32 000 ha metsa ja aastane raiemaht on 180 000 tm. 32 000 ha-l on 1300 km metsateid. Lisaks tegeleb ka see ettevõte trossisüsteemide ehitusega. Iga trossisüsteem on tellimuskaup, vastavalt kliendi soovile. Trossid võivad olla max 900 m pikad, aga reeglina jääb nende pikkus vahemikku 250-300 m. Kõik oleneb teede struktuurist.

Firmal on ka oma puukool, kus istikuid müüakse, aga peamiselt kasutatakse seal olevaid istikuid firma tarbeks. Ettevõttel ka oma kartongi tehas(MM kartong), mis oli maailma üks esimesi ja teised taolised tehased võtsid üle nende tehnoloogia. Lisaks tegeleb ka ettevõte hüdroelektrijaamade ehitusega enda firma metsamaadel. Kokku nad tahavad ehitada enda metsamaadele 7 hüdroelektrijaama, esimene nendest peaks valmima oktoobri lõpuks või novembri alguseks.Ühe sellise hüdroelektrijaama maksumus umbes 3 MEUR. Tasuvus peaks olema 12-15 aasta pärast ja kui korralikult ehitada, siis eluiga peaks olema 60-80 a. Hüdroelektrijaama võimsus tuleks 600-700 kw/a. Sealt tuleva elektriga nad soovivad varustama hakata enda saetööstust, mille maht on aastas umbes 1 MIO tm puitu. Eesmärk on olemasolevat metsamaad võimalikult hästi ära kasutada ja optimaalselt majandada. Tegelevad sellepärast niipaljude kõrval tegevusaladega, et kui puidu hind peaks minema alla näiteks suurte tuuleheidete või-murdude pärast, siis oleks vastaval hetkel ka tegevusalad, mida need tuuleheited ja -murrud ei heiduta.

Küsisin ka Lutz-i käest huvi pärast, mis on nende ettevõttes suurim üks puu tihude poolest saekaatrist läbi käinud on ja ta ütles, et selleks oli kuusk, mille maht oli umbes 20tm, ehk keskmise Eesti era majapidamise 2 aasta kütte varu.

Tugevalt on ka ettevõttes jahindusele rõhku pandud, kuna ettevõtte omanik ise kirglik jahimees. Firma metsamaadel lastakse aastas keskmiselt 2000-3000 metslooma.

Lutz ja Taivo arutlemas taimlamajanduse üle

Puude vegetatiivse paljundamise kasvuhoone

Ehitusjärgus hüdroenergia jaam

Tuliuus trossisüsteem

Metsanduslik praktika Austrias 26.09

Metsanduslikud toetused Austrias: Franz Reibenbacher

Toetuste eesmärgiks on puidu turu suurendamine, metsaomanike teadmiste täiendamine, metsa infrastruktuuri parandamine, metsakasvatuse meetodite sisukamaks muutmine, üraskite vastane võitlus ja laviinide-mudavoolude kaitse parandamine ja täistamine.

Metsakasvatuses olevad toetused:

Metsastamise puhul 3 alateemat. Endiste põllumajanduslike maade metsastamine, halva põõsastiku või halva geneetikaga puistude nö „rekonstrueerimine“ ja tuule, lume, rahe kahjustustega alade taasmetsastamine.

Endiste põllumajanduslike maade metsastamise toetus: igas regioonis seda ei ole. Bruck an der Mur-i ja Steiermarki piirkonnas seda pole, rohkem on seda Viini ümbruses. Selle toetuse suurus varieerub 1900-3700 eur/ha kohta. Toetuse suurus sõltub sellest mida istutada. Kui n: istutada 70Ku 30Lh, siis toetus 1900 eur/ha. Aga kui istutada okaspuu asemel lehtpuu mets, siis võimalik saada 3700 eur/ha kohta. Vahepealsed astmed sõltuvad kõik sellest milline on istutamise struktuur. Metsaomanik peab ise juurde maksma, kui ha kohta vastav istutusstruktuur läheb kallimaks. Peaaegu igal pool Euroopas sarnane struktuur.

Kultuuride hooldamise toetus. Esimesel 2 aastal 150-220 eur/ha. 150 eur/ha on okaspuu ja 220 eur/ha lehtpuu. Järgmised 3 aastaks langeb okaspuu puhul 75 eur/ha peale ja lehtpuu puhul 150 eur/ha peale. Kokku antakse 5 aastaks toetust.

Kasvavate puude laasimise toetus. 250 eur/ha kohta kõikide puuliikide puhul. Lehtpuu puhul peab olema ha kohta vähemalt 150 puud ja oksavaba 5m. Okaspuu puhul min. 200 puud/ha kohta ja oksavaba 5m.

Noorendikuhoolduse toetus. Kuni 5 m puud ja kuni 2500 puud/ha kohta. 450 eur/ha

Kuni 15 m puude hoolduse toetus. Lehtpuud kuni 20m. 350 eur/ha

Harvendusraie toetus. Kuni 20 m puistu puhul kuni 250 eur/ha.

LUK ja LU toetus. Loodusliku puistute täiuse alandamise toetus, LUK-i puhul peab vähemalt 100tm/ha kohta välja raiuma. Kui LU on tulnud, siis vanade puude eemaldamine, kui LU on Lh, Nu ja Tl, siis saab LU toetust, aga kui LU on kuusk, siis toetus 0, kuna kuuse osakaal liiga suur. LU ja LUK vastavalt projektile, konkreetset summat ha kohta pole.

LU täiendamise toetus. Kui jäävad meie mõistes LU puhul häilud, siis peab istutama min 100 puud/ha kohta, max 200 puud/ha kohta. Siin on toetus 1,85 euri 1 nulu kohta, kuuse puhul 0 ja To puhul 1,35 eur/tk, vääris lehtpuu puhul 3,35 eur/tk. Selle toetuste puhul peab olema puistuplaan. Austrias on tugev lehtpuu populariseerimine, kuna viimase 100 aasta jooksul on kuuske nii palju istutatud ja selle osakaal on suur.

Metsamaade lubjastamise toetus: 50% kuludest hüvitatakse, aga seda toetust eriti ei kasutata.

Trossisüsteemi kasutamise toetus (ainult harvendamisel): 50% kuludest hüvitatakse, aga mitte rohkem kui 3000 eur-i aastas metsaomaniku kohta.

Metsa puistuplaani toetus: toetuse perioodi (2007-2013) jooksul saab seda taotleda 1x ja see hüvitatakse 50% ulatuses. Mitte rohkem kui 20 000 eur-i perioodi jooksul, metsaomaniku kohta.

Käbide (seemnete) korjamise toetus: Puistud peavad olema sertifitseeritud, kust seemneid korjatakse. Max. 300 eur-i korra kohta.

Biomassi tootmise toetus: Hakkepuidu tootmine (kogumine, transport, hakkimine). Toetuse summa täpsustatakse projektipõhiselt, reeglina toetatakse 30%-50% ulatuses.

Metsateede ehitamise toetus: max. 3500 eur/jm metsaomaniku ja aasta kohta. Odavamaid ja lihtsamini ehitatavaid teid toetatakse vähem ja suuremaid ja kallimaid projekte rohkem. Eriastmetena on arvestatud ka kallakuid metsateede ehitamisel.

Püünispuudega alade toetus: Kui on suur üraskite oht, siis puud viiakse kevadel, reeglina hiljemalt 15. maiks metsast välja. Lisaks riik võib lisaks abinõusid rakendada, et palgata inimesi, kes jälgivad teatud piirkonna seisukorda, toetus 300 eur/kuu+autokomp.

Sipelgate kaitse toetus.

Nahkhiirte pesitsusalade toetus

Surnud puude toetus.

Kaitsemetsa toetus: Toetuste tase kaitsemetsades suurem, 90% kuludest hüvitatakse. Näiteks kui vaja kuskil kõrgetes mägedes, vaja koondada ja harvesterid sinna ligi ei pääse või trossisüsteeme pole võimalik paigutada, siis on võimalik koondada puitu helikopteriga (1min. helikopteriga koondamist 120 eur-i).

Toetusrahad: 50% EL-ist, 30% keskvalitsusest, 20% liidumaalt

Metsanduslik praktika Austrias 25.09

Jahindusest: Walter Taimler.

Walter Taimler on Mürzzuschlagis metsa- ja jahinduse tehnilise büroo (eraettevõte) ametnik. Andis meile ülevaate Mürzzuschlagi jahindusest ja metsandusest. Tegelevad umbes 10-15 metsaomanikuga, kes müüvad aastas 80 000 tm puitu.

Näitas meile Mürzzuschlagi linnavalitsusele kuuluvat metsa, mida ta läbi selle tehnilise büroo teenusena majandab. Linnavalitsusel on ligi 700 ha metsa. Steiermarkis ei ole eriti levinud, et vallad ja linnad omavad metsa. Segametsa on umbes 20 ha ja ülejäänud okaspuu mets. Linnale kuuluva metsa kõrgeim punkt 1500 m. Linna ümbruses olevatest kõrgematest mägedest tuleb ka linna joogivesi.

On üks jahiseadus Austrias, mis on aluseks, aga on 9 erinevat jahiseadust erinevate nüanssidega vastavalt regioonile. Igas vastavas regioonis on kirjas oma laskelimiidid.

Jahiperiood kui selline on 1 aprillist kuni järgmise aasta 31 märtsini. Mürzzuschlagis, kus meile seda jahindust tutvustati on 153 jahipiirkonda. Väikemetsaomanikud, kellel metsa vähem peavad moodustama jahiseltsi. Suurmetsaomanikud alates 150 ha-st võivad oma metsas jahti pidada ilma jahiseltsi moodustamata.

On olemas jahipealik ja sellele lisaks ka 12 ametnikku, kes teevad kohalikul tasandil jahindus järelvalvet. Järelevalve isikuid võib nimetada koostööisikuteks. Järelevalve isikud ei saa palka, vaid valitakse jahimeeste poolt. Jahiseltsi pealik valitakse 6 aastaks.

Enne jahihooaega koostatakse jahiplaan ja pannakse paika limiidid. Jahiplaan koostatakse jahinduse järelvalve ametniku, jahimeeste esindaja ja põllumajanduse- ja metsamajanduse koja esindajate koostöös.

Hirvede ja kitsede (erinevates vanustes) puhul limiitide täitmine kohustuslik, teiste liikide puhul seda kohustust pole.

Kui jahimees laseb looma, siis 3 tööpäeva jooksul peab ta esitama enda ja lastud looma andmed kohaliku valla jahiametisse. 

Mürzzuschlagi metsad

Metsanduslik praktika Austrias 24.09

 Meid võõrustas kohalik suurmetsaomanik Franz Schwarzauger. Franzi perekonna valduses on 530 ha-d metsamaad, millega elatub igapäevaselt hästi ära. 97% ulatuses kuusemets, ülejäänud lehtmets. Ta on koos kohalike teiste metsaomanikega (kokku 16 osanikku) teinud hakkepuidu tehase, mis ostab kokku kehvemapoolset puitu, see tehakse hakkeks ja seda müüakse edasi peamiselt kütteks. Aastas käib sealt läbi umbes 4000 tm.

Franzi enda metsast tuleb umbes igaaastaselt 2500 tm (küte, palk, paber) kokku. Sellest umbes 200-250 tm läheb hakkeks. Lisaks Franz majandab ka naabri 400 hektarilist metsa, kuna naaber ei ela kohapeal.

Palju on ka tüve-ja ladvakahjustusi metsloomade poolt, sellest tulenevalt lastakse igakuiselt tema metsades 2-3 hirve või kitse maha. Aastas 25-30.

Metsas laseb ta reeglina puid langetada raietöölise poolt, kes ainult langetab, ei laasi ja edasi tegutseb harvester, mis puud täies ulatuses seal laasib ja järkab ja tee äärde koondab. Selline kulu on umbes 8eur/tm (raietööline+harvester).  Sellist viisi kasutab ta sellepärast, et ei toimuks pikkade täismahus puidutüvede lohistamist mööda metsa, et alusmets ei saaks liialt kannatada, seda kasutatakse laugemate pinnaste puhul, seal kus suuremad kallakud, ei jää muud üle, kui välja lohistada puud.

Lisaks kõrvaltegevusena tegeleb ka kalakasvatusega, Franzil on allpool orus oma jõeforelli tiik, kus ta kasvatab ja püüab oma tarbeks. Külm ja hapnikurikas vesi voolab alla ülevalt mägedest ja on juhitud siis tema jõeforelli tiiki.

Lisaks on tal 3 poega, kes kõik  aktiivselt metsandusega tegelevad ja aitavad perekonna 530 hektarilist metsa optimaalselt majandada.

Lisaks aitasime Franzil istutada ka paarkümmend kuuske.

Taivoga puid istutamas Franzi metsas(1500 m kõrgusel)

kohalik hakkepuidu tehas

Hakke materjal

Oma jõeforelli tiik(värske, külm ja puhas vesi otse mägedest)